Veteranide lood

Viljar Bauman- Telia AS infoturbe ekspert

Milline oli Sinu karjäär Kaitseväes (kus Sa teenisid ja kui kaua)?

Tegutsemist Kaitseväes alustasin ajateenistusega 2005. aasta Juulis Pärnu Üksik-jalaväepataljonis reamehena. Läbisin allohvitseri baaskurususe ning siirdusin Kaitseväe Peastaabi teavituskeskusesse reporterina teenima. Ajateenistuse lõppedes jätkasin tsiviilametnikuna Rahuoperatsioonide keskuses avalike suhete spetsialistina. Sealt saigi siirdutud missioonieelsessse väljaõppesse ning 2007. aasta detsembris Estpla- 16 koosseisus Iraaki.

Miks otsustasid omal ajal missioonile minna?

Töötades tsiviilametnikuna igapäevaselt koos rahuoperatsioonide üksustega tekkis endalgi pisik minna missioonile. Ajateenistusest oli aasta möödas ja sõdurielu selgelt meeles.

Kus ja kellena töötad täna?

Enamiku oma karjäärist olen otseselt seotud riigikaitsega ja kui ma praegust töökohta vaatan, siis ka see on lähedane kaitsele. Nimelt leiba teenin ühes telekomi firmas infoturbe eksperdina ja eks see töögi eeldab küberruumis kaitse pakkumist meie klientidele.

Milline on Sinu seos kaitseväega täna?

Mälestused ja vahvad sõbrad ennekõike. Lisaks olen vabatahtlik Kaitseliidu küberkaitse üksuses.

Mis oli peamine, mida missioonikogemus andis? Kuidas see mõjutas hilisemaid eluvalikud?

Hea meelega tisteeriks scoutse: “Vennaskond kogu eluks”. Missioonil käimine ja kaitseväes teenimine on omaette väärtuslik kogemus, millest võiks tunde rääkida. Lühidalt võttes sain head sõbrad, väärtuslikud oskused meeskonnatöös ja silmaringi laiendust nii kultuuriliselt kui ka globaalselt.

Hilisemate eluvalikute juures on jäänud alati mõjutama see kaitse tunde tekitamise pisik ja seega lähtuvad mu elu valikud sellest, kuidas oleks kõigil turvalisem elada.

Millised missioonil saadud oskused ja kogemused on tulnud kasuks ka hiljem, tänases töös või ühiskondlikus elus?

Suhtlemisoskus – nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt. Me puutusime missioonil erinevate rahvustega kokku, mis andis väärt kogemuse suhelda erinevates kultuuriruumides. Teiseks – distsipliin ja kord. Nähes, et see toimib ja teeb elu tegelikult kergemaks, kasutan ma seda väga igapäeva elus. Piltliku näitena saan tuua missioonil varustuse koos seljakotiga ning tõmmata paralleeli reisile minekuga. Kord juba külge saanud selle, et ei laota oma kompse mööda ilma laiali, vaid võtad vaid hädavajaliku, annab nii ajasäästu kui ka teadmise, et sul on asjad alles.
Kolmandaks – innovaatilise mõtlemise. Osata uues olukorras leida head ja vead ning jõuda eesmärgini. Aeg- ajalt tuleb ikka ütlusi, et rahvakeeles sõjaväkke lähevad need, kes mujal hakkama ei saa. Tegelikult on vastupidi – kaitseväealase amet nõuab väga palju teadmiste omandamist ning kastist välja mõtlemist. Tuues mõne tavapärase ameti nagu müürisepp. Tal on kindel ülesanne koos kindlate juhistega teha midagi ehk müüri. See vastu kaitseväelane peab olema universaalne. Kaitseväekeeli – leidlik. Missioonile minnes ja missioonil olles omandad nii palju erinevaid oskusi ning pead pidevalt improviseerima. Näiteks ühel hetkel pead soomukijuhi rollist väljuma ja olema kriitilises olukorras esmaabi andja. Või panema kuulipilduja kõrvale ning opereerima keeruliste sideseadmetega. Mina isiklikult olen tänu Kaitseväest saadud “kastist välja” mõtlemise oskusele nii mõnegi innovaatilise IT-lahenduse leiutanud.

Kui paljud inimesed väljaspool Sinu kõige lähedasemate ringi teavad, et oled käinud missioonil-missioonidel?

Perekond ja sõbrad teavad, et olen käinud missioonil. Aga näiteks hobidega tegelemisel ja huviala gruppides tuleb see paljudele üllatusena, kui jutuks peaks tulema.

Milline on inimeste esimene reaktsioon, kui kuulevad, et oled olnud kaitseväelane ja käinud missioonil?

Reaktsioonid on ikka positiivsed, aga ühest äärmusest teise äärmussese. Täiesti Kaitseväe-võõrad inimesed ajavad küll sassi ajateenistusega, missiooni piirkonnaga jne. Eks siis tuleb palju seletamist mis on mis ja kes on kes.

Mida mõtled või tunned, kui näed inimesi Sinilill rinnas?

Uhkust tunnen. Väga tore on vaadata, et inimestele tänaval läheb korda, mida teevad tuhanded nende kaasmaalased, panustades riigikaitsesse.

Kas on keegi, kelle peale ise mõted või kellele au annad, kui Sinilille rinda paned?

Mõtlen kõigile meestele ja naistele, kes on kunagi teeninud armees, sõjaväes, kaitseväes – kes on vormi kandund.

Mida soovid sel veteranipäeval oma kamraadidele ja ka kogu Eesti rahvale?

Anname au!