26.04 Veteranide kogemused arendavad Eesti kaitsetööstust

Sõna “veteran” loob tihti stereotüüpse kuvandi sõjatandril käinud mehest, kes on pigem vanemas eas soliidne härrasmees, kes on jäänud pensionile või naasenud missioonilt vigastatuna. Reaalsuses on aga paljud Eesti sõjaveteranid riigile ja Eesti kaitsetööstusettevõtetele väärtusliku kogemusega innovaatorid, kellel on oluline roll Eesti kaitsetööstuse arengupotentsiaali ja ekspordivõimekuse tõstmisel.

Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klastri juhi Ingvar Pärnamäe sõnul on veterani staatus aunimetus, mille väärtus ei peitu vaid saadud missioonikogemustes, vaid ka võimalustes panustada neid teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ka edasiseks kaitsetööstuse arendamiseks. “Paljudes Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse ettevõtetes töötavad igapäevaselt uute kaitselahenduste arendamise nimel just praktilise kogemusega hinnatud veteranid, kes teavad täpselt, mida ja miks sõdur “põllul” vajab,” sõnas Pärnamäe, kelle hinnangul on raske kaitsetööstuse müügi- ja ekspordivõimalusi laiendada, kui puudub väga hea arusaamine lõppkasutaja vajadustest just reaalses lahingus. “Ühegi riigi kaitsejõud ei ostaks toodet, millega lahinguväljal poleks midagi peale hakata,” ütles Pärnamäe. “Seda teadmist, milliste toodetega on midagi peale hakata, saab aga vaid läbi isikliku kogemuse ning see teebki veteranidest potentsiaalselt väärtuslikud töötajad kaitsetööstusele.”

Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu liige Sten Reimann, kes on osalenud Kaitseväe operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis, lisas, et kõik sõjalised operatsioonid on oma dünaamikaga, kus osapooled muudavad taktikat ja tehnilisi lahendusi. See esitab väljakutseid ka kasutatavale varustusele. “Reaalsetel sõjalistel operatsioonidel osalemine kindlasti forsseerib vajadust uue varustuse arendamiseks ja tehnoloogia kasutamiseks. Seega kasutatavate ja uue tehnoloogia arendus peab toimuma operatsioonide muutusega samas tsüklis. Ärikeeles oleks see võrreldav „time-to-market“ tsükliga,” tõi Reimann esile, lisades näitena: “Afganistanis toimusid lahingkontaktid suhteliselt pikale distantsile. Nende kontaktide käigus oli suur puudus efektiivsetest vaatlusseadmetest, luureinfo kogumise võimekusest laiemalt, tulejuhtimise võimekusest, suurema kaliibriga tulejõust ja erinevat tüüpi laskemoonast. Need on kindlasti andnud tõuke nii kaitseväe võimelünkade parandamiseks kui ka algatanud konkreetsete toodete arenduse ettevõtetes.”

Reimann nentis, et Eesti veteranide kogemuste kasutamine on esmatähtis Eesti kaitsevõime edendamiseks.  Nende kogemuste hind on olnud väga kallis. Samas rahvusvahelistelt operatsioonidelt saadud kogemusi kasutatakse ka Eesti kaitse edendamiseks suhteliselt visalt. Teadmised liiguvad suurel määral koos inimestega. Seega operatsiooni kogemusega kaitseväelaste ja ka ametnike rakendamine on võtmetähtsusega kogu kaitseväe arendamisel.

“Eesti veteranide teine väljund on kindlasti kaitsetööstuses –kaitseväelaste liikumine kaitsetööstusettevõtetesse on maailma praktikas väga tavaline. Sellises loomulikus „military to business“ protsessis on mõistlik enda teadmisi paralleelselt täienda ettevõtlusest. Varasemad juhtimiskogemused, enesekontroll, valmidus suhelda kolleegidega üle piiride, tuleb siin igati kasuks,” rõhutas Reimann, hinnates, et peab ainult meeles pidama, et edu ettevõtluses ei kompenseeri relvavendlust, mis tekib operatsioonidel. Neid asju tuleb lahus vaadata ja mitte unustada.

Eesti kaitsetööstusettevõtte Threod Systems tegevjuht, endine kaitseväelane ja nüüdne veteran Villiko Nurmoja nõustub, et nii ettevõtluses kui ka riigi kaitsetööstuse arendamisel on veteranide kaasamine hädavajalik. ”Igas kaitsetööstusettevõttes peaks olema vähemalt üks kogemustega veteran, kes aitaks tuua tootearendusse lõppkasutaja vaadet ja muuta seeläbi tooted atraktiivsemaks nii Eestis kui eksportturgudel,” hindas Nurmoja, kelle sõnul töötab nende mehitamata lennuvahendeid arendavas ettevõttes mitmeid inimesi, on töötanud kaitseväes, käinud välismissioonildel või panustavad vabatahtlikuna kaitseliidu tegevusse.

Milrem AS-i töökoja juhataja Aivo Ojala lisas, et veteranide eelis kaitsetööstuslahenduste väljatöötamisel ongi just tervikliku süsteemi toimimise tundmine ning adumine, mida lõpptarbija ehk kaitseväelane missioonil vajab.

“Milremi mehitamata maismaasõidukil on tulevikus oluline roll peaaegu kõikides armeedes, kuna sõiduki pealisehituse variatsioone on palju, siis on ka nende kasutusala vastavalt lõppkliendi spetsiifikale päris lai, kuid selle arendamiseks on vajalikud praktilised lahinguvälja teadmised,” nentis Ojala, kes on ise osalenud kahel rahuvalve missioonil ja kolmel sõjalisel missioonil.

“Threod Systems arendab ja toodab mehitamata lennuvahendeid, mida kasutatakse informatsiooni kogumiseks ja edastamiseks, lahingutegevuse olukorra ja lahingukahjustuste hindamiseks ning muudeks tegevusteks, mis aitavad otsuseid langetada.

Taolise vahendi omamine lahingus annab olulise eelise vastase ees ning muudab OODA (observe, orient, decide, act) silmuse lühemaks,” selgitas Nurmoja, nentides, et nad ei saaks selliseid innovaatilisi lahendusi arendada, kui ei teaks nende praktilise vajaduse nüansse, millega lahingutegevuses arvestama peaks.

“Missioonil olles näeb teiste riikide relvastust, varustust, tehnikat ning tekib võrdlusmoment, mis laiendab maailmapilti kui ka näitab erinevate riikide konkurentsieelist militaarmaastikul. Lisaks võimaldavad missioonide kogemused leida alternatiivseid lahendusi enda konkurentsieelise suurendamiseks või vajakajäämise korvamiseks,” leidis nüüdne Threod Systemisi juht Villiko Nurmoja, kelle hinnangul tekivad just praktilistest kogemustest ja koostööst uued vahendid ja varustuselemendid, mida arendada ja edaspidi kaitseväelaste töös kasutada.

Küsimusele, kas Eesti kaitsetööstust saaksid arendada ka need inimesed, kel puudub reaalne teenistuskogemus, vastas Nurmoja, et kindlasti on see võimalik, kuid lahingutegevuse kogemusega inimesed peavad siiski andma sisendit ehk lõpptarbija vaadet arendustegevusse, et sellest oleks kasu. “Ilma kogemuseta “põllult” pikalt “rallit” ei sõida,” rõhutas Nurmoja.

Ojala hinnangul võiksid erinevad ettevõtted veelgi julgemalt veteranide kogemusi rakendada. “Kahjuks võib veteranide tööle värbamise piiranguks olla sageli kvalifikatsioon, sest tiimidesse vajatakse eriala spetsialiste. Paljud veteranid on keskharidusega, teeninud kaitseväes, kuid ilma konkreetse erialata. Seega võiks veteranipoliitika hulka kuuluda ka koolitusprogramm pärast teenistusest lahkumist,” sõnas Ojala.

 

 

Lisainfo: Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klaster, Meedia@defence.ee